Iga last kasvatatakse erinevalt ning selgelt võib igal lapsevanemal olla omamoodi stiil. Olenevalt su iseloomust ja peredünaamikast võib mõni kasvatusstiil olla sobivam kui teine. Siin on neli peamist kasvatusstiili, mis on kõige enam levinud.

Autoriteetne kasvatusstiil

See kasvatusstiil võib tunduda pisut rangena, kuid tegelikult seostatakse autoriteetset stiili lastega, kellel on kõrge enesekindlus, head saavutused ning kes omavad suurepäraseid emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskuseid.

Autoriteetse stiiliga vanemad kehtestavad lapsele hulgaliselt reegleid, kuid üksnes selgete põhjustega. Nad jäävad endale alati kindlaks ja teevad selgeks, et reegli rikkumisel on tagajärg. Nii õpib laps, et igal tegevusel on tagajärg ning lapsest kasvab noor täiskasvanu, kes austab teisi ja enda ümbrust.

Autoritaarne kasvatusstiil

See stiil on ilmselt kõige taunitum. Tegemist on väga vanaaegse kasvatuspõhimõttega, mille järgi on kasvatatud paljusid noori. Seda stiili viljelevad vanemad ei hooli kahjuks eriti (või üldse mitte) lapse tunnetest. Reegleid kehtestatakse ilma selgete põhjusteta ning ainus loogika, mis korralekutsumise taga seisab, on kurikuulus lause: “Sa pead nii tegema, sest mina ütlen nii”.

Ehkki laps ei pruugi tõepoolest palju pahandust teha, ei aita selline kasvatusstiil arendada probleemilahendamise võimet ning see ei innusta ka avatut suhtlust. Selle asemel võib laps kasvada hirmunuks kodanikuks, kes hoiab emotsioone enda sees peidus.

Lubav kasvatusstiil

Nagu nimi vihjab, siis lubava stiiliga vanemad kehtestavad küll reegleid, kuid ei ole järjepidevad ning lasevad lapsel pidevalt reeglitest mööda hiilida. See õpetab aga lapsele, et nad ei pea austama autoriteete ja reeglite murdmine ei too kaasa mitte mingeid tagajärgi.

Isegi, kui selline lähenemine tundub kergem, ei ole see lapsele hea. Tagajärjeks võivad olla halvad hinded, käitumisprobleemid, madal enesekindlus ning tagatipuks võib laps sattuda ka seadusega pahuksisse.

Minnalaskev kasvatusstiil

Vahel võivad lapsevanemad olla aga täiesti passiivsed lapse kasvatamisel ning nad ei tunne eriti huvi lapse heaolu suhtes, lastes lihtsalt asjadel kulgeda oma rada mööda. Niiviisi kasvatatud lapsest võib saada väga madala enesekindlusega nooruk, kellel võib olla probleeme suhtlemisel.

Kuigi igal stiilil on omad head ja vead, peaksid sa tegema kasvatusoskuseid armastusest, mitte hirmust. Austa oma last ning lase tal valida oma elutee, suunates teda ja olles toeks.